Miks me und näeme? Kas ajas rändamine on võimalik? Miks on olemas nii palju erinevaid keeli? Millest koosneb aeg? Kuidas töötab gravitatsioon? Miks nii paljudele inimestele meeldib jäätis? Mis on multiversum? Miks sebrad on triibulised? Kus asub universumi keskpunkt? Kas robotid mõtlevad? Miks lilled lõhnavad?
Maailm on üks erakordselt põnev koht ja on päris loomulik, et tahame rohkem teada kõige selle kohta, mis meie ümber toimub. Küsimusi küsida ja neile vastuseid otsida on huvitav ja lõbus. Peale laste küsivad küsimusi ka täiskasvanud: teadlased ja insenerid, kirjanikud ja muusikud, õpetajad ja programmeerijad ning loomulikult kõik teised, kellele mõtlemine rõõmu valmistab. Ja meid – inimesi, kes arvavad, et mõtlemine on üks kõige ägedamaid asju maailmas – on palju!
Siia raamatusse muidugi kõik küsimused ja vastused ei mahu. Väga paljudele küsimustele isegi pole veel vastuseid, ka kõige targematel teadlastel mitte. Kiiresti areneval tehnoloogial aga on suur roll selles, et järjest rohkem küsimusi saavad vastuse. Seetõttu saame küsida üha uusi küsimusi, mille peale me varem poleks tulnudki.
Seega uurimegi hoopis, mis on tehnoloogia? Miks on oluline mõista, kuidas masinad töötavad? Kuidas ise arvutite abiga midagi uut luua?
Tehnika on kõikjal meie ümber, see on muutunud loomulikuks osaks meie elust. Iga aastaga sõltume tehnikast üha enam. Masinad on nii tavalised, et me tihti ei märkagi, kui palju me neid iga päev kasutame. Uudishimulikele tüdrukutele ja poistele pakub arvutimaailm palju avastamisrõõmu. Lõpmatul hulgal küsimusi ja mis kõige parem – küsimustele ka vastuseid.
Teadmine, kuidas masinad töötavad ja süsteemid toimivad, on vajalik ja kasulik. Aga uskuge või mitte, ka väga põnev! Selleks, et õppida tundma arvutite sisemaailma, koodi kirjutama ja masinatega suhtlema, ei pea olema väga hea matemaatikas või sügavalt veendunud, et sinust saab tulevane tarkvaraarendaja ja isegi mitte häkker. Piisab ainult sellest, kui oled uudishimulik, sul on veidi järjepidevust ja kannatlikkust.
Esialgu võib tunduda, et programmeerimine on liiga keeruline, kuiv ja igav. Tegelikult on see aga mänguline tegevus, mida saab võrrelda näiteks pillimänguga. Ka pilliõpet alustatakse nootide ja lihtsamate paladega, harjutades ja vigu tehes. Kui õppida mängima mõnda muusikainstrumenti, siis see ei tähenda, et õppijast saab professionaal, kelle töö on suures orkestris ette kanda keerulisi klassikalisi teoseid. Sama on ka programmeerimisega – seda saab õppida väga mitmel tasemel. Piisab juba lihtsamatest oskustest, et midagi vajalikku, huvitavat või niisama toredat ära teha.
Programmeerimist, nagu ka pillimängu, õpitakse tegemise kaudu – seda ei ole võimalik õppida ainult lugedes, loenguid kuulates ja videoid vaadates. Harjutada tuleb palju ja tihti. Seetõttu ongi olulised järjepidevus ja kannatlikkus, sest kindlasti tuleb ette aegu, kus kõik tundub tüütu ja liiga keeruline ning tahaks kõigele käega lüüa. Neid hetki on palju! Nii on sama oluline ka uudishimu, mis meid järgmisel päeval pooleli jäänud programmi juurde tagasi toob, et probleemile toimivat lahendust otsida ja leida.
Praegusel ajal, kui tehisintellekti areng on ülikiire, võib tekkida küsimus, kas programmeerimisoskust on üldse veel vaja. Kindlasti on. See on oluline osa haridusest, et kiiresti muutuvat maailma mõtestada ja mõista tehisintellekti hingeelu.
Laps olla on mõnikord päris keerukas. Kuid õppides programmeerima, annab see peale oskuse kirjutada koodi veel palju harjumusi, mida läheb elus vaja nii lastel kui ka täiskasvanutel. Need oskused ja harjumused aitavad paremini toime tulla igapäevaeluga, mitte lihtsalt ei paku paremaid võimalusi täiskasvanuna tööd valida.
Oskus programmeerida ja masinatega suhelda arendab kriitilist ja loogilist mõtlemist, mida läheb iga päev järjest rohkem vaja meil kõigil. Programmeerimine annab osavuse tuvastada, sõnastada ja lahendada probleeme. Keerulised probleemid võivad tekitada pingeid. Kuid kui mahukas ja esialgu ehk lahendamatuna paistev ülesanne võtta väikesteks tükkideks ja otsida samm-sammult lahendusi, aitab see vältida rõhuvat tunnet, et ka päriselu probleemid on toimetulekuks liiga suured. Koodi kirjutamisel tehtud vead ja nende parandamine süvendavad veendumust, et lahendused on alati olemas. Veel arendab oskus programmeerida ka võimet keskenduda, märgata seoseid ja koondada tähelepanu. Programmeerimine on erakordselt loov ja eneseväljendust pakkuv tegevus, mis annab tunde, et see, mida sa teed, on oluline. Teadmise, et igal otsusel ja tegevusel on alati tulemus ja tagajärg.
Programme võib kirjutada ja midagi ägedat ära teha päris üksi – näiteks mõne mängu või isegi äpi. Aga tegelikult on selliseid lapsi üle Eesti ja terve maailma väga palju, kellele meeldib keerulisi mõistatusi lahendada ja kes tahavad uusi asju välja mõelda ja luua. Selliseid mõttekaaslasi ja sõpru on lihtne leida ja mõnes suuremas projektis osalemine annab võimaluse teadmisi ja ideid vahetada või hoopis koos unistada sellise ajamasina ehitamisest, millega multiversumis ringi rännata.